Väikese läbimõõduga august lastud suure kiirusega veejuga mõjub materjalile ja suudab kasutada oma piisavalt energiat materjali puhastamiseks, koorimiseks ja lõikamiseks ning see vedeliku jõudlus on inspireerinud teadlasi kogu maailmast välja töötama uut "veeoperatsiooni" viis, muutes veejoa kineetilise energia materjali eemaldamise mehaaniliseks energiaks.
Veejuga on suure kiirusega erineva kujuga veejuga, mis tekib düüsist väljavoolul ja joa voolukiirus sõltub düüsi väljalaskeosa esi- ja tagaosa vahelisest rõhulangusest. Veejoad on energia muundamise ja rakendamise lihtsaim vorm. Tavaliselt pumpab jõuajampump teatud koguse vett kõrgsurvetorustikule, viies lõpule vee imemise ja tühjendamise protsessi, nii et see jõuab düüsini teatud koguse energiaga. Düüsi ava suurus on palju väiksem kui kõrgsurvetoru läbimõõt, seega tuleb selle teatud koguse düüsini jõudmist kiirendada, et düüsi avast välja voolaks. Sel viisil moodustab vesi, mis kiirendab läbi düüsi ava kondenseerumiseks kiirendatud kiirusega, joa. Juga, mis tabab sihtmärgi (tooriku) pinda, nimetatakse juga tööks. Kui joa düüsist väljub, ei ole selle kondensatsioonisegment liiga pikk. Selle jaoks on eriti oluline joa kiirus. Vesi pumbatakse rõhu suurendamiseks, mis juhib esmalt vee pumbast düüsini ja seejärel juhib selle etteantud kiirusega läbi düüsi. Sellel perioodil põhjustab veevoolu ja toruseina vaheline hõõrdumine pearõhukadu, samuti põhjustab vesi rõhukadu erineva kujuga voolukanali turbulentsi tõttu.
Kui joa jõuab sihtmärgini, muundatakse joa kiirusel tekkiv energia töödeldavale pinnale mõjuvaks löögirõhuks. On leitud, et sihtmärki tabava joa voolukiirus ja kiirus on selle üleminekuefekti jaoks väga olulised, kuna need määravad sihtmärgini jõudva joa võimsuse ja joa tööefektiivsuse, samal ajal kui pump juhib voolu. joa kiirus ja düüsi väljalaskeava ristlõikepindala reguleerib joa kiirust. Loomulikult on olulised joa tööd mõjutavad parameetrid ka kaugus düüsist sihtmärgini ehk sihtmärgi kaugus, samuti düüsi ja sihtmärgi suhteline nihkekiirus.
